pühapäev, 19. november 2017

MAA. Loodusõpetuse tundides õpime enda planeeti paremini tundma: mandrid, ookeanid, maailmajaod jne. Antud teema on lastele huvitav ning tekitab palju küsimusi.
VIDEO. KiVa tund ja tunnete alias. Klassil tuli ära arvata, missuguseid tundeid kirjeldatakse. Kõik võisid sõnu pakkuda kohapealt.
VÄITLUS. Ühes eesti keele tunnis õppisime vajalikku oskust: enda arvamuse avaldamist. Üheks osaks oli väitlus teemal "Kumb on parem sõiduvahend, kas jalgratas või auto. Ettevalmistusaja jooksul tuli nii poistel kui ka tüdrukutel leida enda väite tõestuseks võimalikult palju põhjendusi. Siis valisid nii tüdrukud kui ka poisid välja kaks õpilast, kes asusid oma seisukohta kaitsma.
 VÕÕRSÕNAD. Enne kontrolltöö kirjutamist kordasime üle võõrsõnad. Võõrsõnu illustreerivad pildid olid kinnitatud klassiruumi seintele. Üks pinginaaber oli kontrollija ja teine õppija rollis. Kontrollija juhatas enda pinginaabri ühe pildi juurde, õppija kirjutas pildil nähtud võõrsõna paberile, mille õigekirja kontrollis teine pinginaaber üle. Mõna aja pärast toimus vahetus.
VIDEO: võõrsõnade õppimine.
VIDEO: õpime lühendite õigekirja.
KATSE: VEE SOOLSUSE MÄÄRAMINE.  Lastele väga meeldib teha praktilist tööd. Reedel võrdlesime omavahel erineva soolsusega veekogude vett. Esiteks lahustasime 1 l vees vastavad kogused soola. Näiteks maailmamere soolsus on 1 l kohta 35 g soola, aga Surnumere soolsus 340 g/1 liitri vee kohta. Õpilased proovisid kõrrega igast anumast vett ning valisid välja enim ja vähim meeldinud vee. Üheskoos vaatasime ka üle, kus need veekogud asuvad.
 GUAŠŠMAALITEHNIKAD. Vabalt maalimise töövõttega valmisid lastel sügisesed puud.
VÄRVIKIREVAD PUUD. Mul on hea meel, et lapsed värvivad väga põhjalikult. Mõned näited kaunitest töödest.





GUAŠŠMAALITEHNIKAD: kasutame põhivärve: punane, kollane, sinine.
1)vasakpoolne: igale toonile on lisatud valget
2)keskmine: värve segades arvestame, et igale toonile tuleb sisse segada kollast
3) igale toonile lisame sekka natuke musta





pühapäev, 5. november 2017

LOOGILINE MÕTLEMINE: TIKUMÄNG. Mängu mängitakse paarides, iga paar sai 10 tikku. Vaheldumisi hakati tikke ära võtma, korraga võis võtta 1-3 tikku. Ühtegi võtmiskorda vahele jätta ei tohtinud. Võitja oli see, kes võttis laualt viimase tiku. Mäng on lihtne, kuid nõuab tähelepanu, head loogilist mõtlemist ning strateegilist mõtlemist.
 TIKUMÄNGU VIDEO:
 
KAHOOT: PEASTARVUTAMINE. Kõige suuremat rõhku pööran matemaatikas hetkel korrutamis- ja jagamisvilumusele. Korrutustabel tuleb saada selgeks nagu seebivesi, sest üha raskemad teemad ja ülesanded eeldavad, et korrutustabel on lapsel omandatud. Peastarvutamise kiiruse ja vilumuse treenimiseks mängisime Kahooti. Sellel korral jagunesid poodiumikohad järgnevalt:
1. koht: Mirjam
2. koht: Andreas
3. koht: Marten.
Tublid, arvutajad!
 VIDEO: Kahoot tekitab põnevust:

RAGNARI SÜNNIPÄEV. Reedel tähistasime koolis Ragnari sünnipäeva. Ragnar on sportlik, tugev arvutaja ja sõbralik poiss. Palju-palju ÕNNE Sulle!

pühapäev, 15. oktoober 2017

Bee-Bot robotid. Eesti keele tunnis kasutasime uusi vidinaid: Bee-Bot roboteid. Tegevuse eesmärgiks oli korrata sõnade tähestikulist järjekorda. Esiteks jagunesid õpilased rühmadesse. Iga rühm sai ühe roboti ja mängualuse. Mängualusele olid kinnitatud sõnad. Õpilaste ülesandeks oli robot programmeerida liikuma sõnade peal nii, et sõnad oleksid reastatud tähestikulises järjekorras. Töö sujus edukalt.
Video: lapsed tegevuses:
Karini ja Mauro Eriku sünnipäevad. Topelt rõõm, sest ühel päeval on lausa kahel toredal lapsel sünnipäev. Karin on lahke, abivalmis ja sõbralik tüdruk. Mauro Erik on hea arvutaja, viisakas ja heatahtlik klassikaaslane.
Korrutustabel pähe. Eelmisel nädalal pöörasime suurt tähelepanu korrutustabelile. Ühe matemaatikatunni ajal suundusin lastega galeriisse. Põrandal oli 48 sedelit: ühel pool tehe ja teisel pool järjekorranumber. Õpilased said töölehed, kus olid arvud 1-48ni. Iga õpilane liikus iseseisvalt ringi, pööras ümber sedeli ja kirjutas korrutamistehte vastuse õige järjekorranumbri taha. Esimene õpilane, kes sai töö valmis, hüüdis "Stop". Kõige kiirem õpilane oli seekord Lisette! Peale seda suundusime klassi, kus kontrollisime vastused üle.
Video:
 Õppekäik: Riigikogu ja Eesti Loodusmuuseum.
Naerame ja lõbutseme üheskoos!
Kiri Loodusmuuseumist. Järgmisel päeval, peale õppekäiku saabus minu postkasti kiri, mille autoriks oli meie õpitoa läbiviija. Seal seisis järgnev tekst: Teie lapsed olid muuseumis väga toredad ja teadmishimulised! Palun öelge meie tänusõnad edasi ka teistele õpetajatele, vanematele ja kiitke lapsi!  Sellist tagasisidet on väga hea saada.
 Virtuaalreaalsuse film. Filmi kinnistas õpitoas kuuldut ja nähtut. Mulle tundus, et see tekitas lastes  emotsioone ja lastele meeldis see väga!
Video filmi vaatamisest:
 
 4. klasside kirjanduspäev Jüris. Reedel toimus Jüri koolis Harjumaa 4. klasside kirjanduspäev. Meie klassist läks sinna Mirjam. Mirjam on arukas, hoolas, kohusetundlik, hea suhtleja, oskab teha koostööd ja kuulata teisi.
Õpetajatepäev. Sellel aastal toimus õpetajatepäev neljapäeval. Laste uus klassijuhataja oli üldjoontes klassiga rahul. Tagasisides tõi ta välja, et klass on energiline ja jutukas. Tunnis tuleks aga seda energilisust osata valitseda.
 
 Õlipastellidest pildid. Õpetajatepäeval valmisid uue õpetaja käe all järgnevad tööd.
 Peseme käsi. Kätepesupäeva puhul valmisid algklasside ustele plakatid. Eelnevalt tutvusime klassis kooliõe poolt koostatud esitlusega, mis rääkis hügieenist.