PIPARKOOGID. Mõni aeg tagasi küpsetasime koolis piparkooke. Õpilastel olid kaasas põlled, taignarullid ja päkapikumütsid. Koolist saime piparkoogitaigna, jahu ja küpsetuspaberi. Selle ürituse juures olid meile abiks 12. klassi kolm poissi. Kõige raskem osa selle ettevõtmise juures oli koristamine, kõik kohad olid jahu ja taignat täis. Õnneks aitasid selle ettevõtmise juures meid palju just suuremad õpilased. Lastele väga meeldis piparkooke küpsetada ja veel rohkem neid hiljem süüa.

KUNSTI- JA TÖÖÕPETUSE TUNNID.  Mulle väga meeldib kunsti- ja tööõpetuse tunde anda ja mulle tundub, et ka lapsed on käeliselt palju tublimaks läinud ning nad naudivad loovaid tegevusi. Sellel nädalal olime jõuludelainel, tegime tähekesi, raagus puid maastiku taustal ja põhjapõdrakaarte. Esimene töö, tähekeste tegemine oli väga raske, see niidijupp ei käinud õigesti nööpnõelte vahelt läbi. Sellest hoolimata, tehtud saime ja keegi alla ei andnud. Teised tööd sujusid väga hästi, tööd tulid ilusad ja korralikud.

HELKURIKOOLITUS. Kolmapäeval oli esimene tund helkurikoolitus. Läksime välja ja esiteks toimus helkurikontroll, selleks seisid lapsed autotulede ette, et vaadata, kas ikka kõik helkurid helgivad. Koolituse läbiviija tõi välja, et kindlasti peab lisaks koolikoti küljes olevale helkurile ka riiete küljes helkur olema. Peale seda moodustasime neljased rühmad, lapsed istusid autosse ja neil tuli sõidu ajal hüüda, kui märkavad varem teele pannud musta kotti. Selle ettevõtmise eesmärgiks oli jälgida, kui kaua läheb aega, et auto pidama jääks.

JÕULUKINGISOOVID. Inimeseõpetuse tunnis jagasin õpilastele väikesed paberid. Ühele poolele kirjutas laps enda nime ja teisele poole joonistas enda jõulukingisoovi. Peale seda korjasin paberid kokku ja igaüks sai kellegi paberi ning proovis siis pildi põhjal tema kingisoovi ära arvata.

2. A KLASSI KINGISOOVID (Kirjutasin nii nagu kuulsin.)

Ragnar- jõuluvana

Sirli: Pandora käevõru

Kreta: draakon Laura riietusruum

Annabel: atmosfäär

Jaagup: airsoft

Mirjam: kassipoeg

Karolin: hõljuv astronoomia

Emma Sofia: Lefo friends Emma maja

Mauro Erik: Lego Ninja laev

Franklin: lumepüss

Marten: ööprillid

Steven: tõukeratas

Karin: meigikarp

Andreas: atmosfääri mäng

Lisette: tahvelarvuti

VARGAMÄE JÕULUD

VANKRISÕIT HOBUSEGA.  Vargamäele jõudes lugesime neljaks, nii selgusid rühmad, kellega koos mindi hobusega sõitma. Paljudele lastele oli see esimene kogemus.

VANAAJA JÕULUKOMBED JA -MÄNGUD.  Vargamäel tutvusime, kuidas vanasti jõule tähistati, selleks mängisime erinevaid jõulumänge. Mängud olid lihtsad ja tekitasid palju põnevust. Lapsed ergutasid üksteist ja jälgisid toimuvat suure huviga.

JÕULUKÄSITÖÖ.  Vanasti polnud lastel nii uhkeid mänguasju ja need mis olid, olid enamasti ise tehtud. Seega tegimegi õpitoas ise riidest nukke. Paljudele lastele tegi sõlme tegemine raskusi, seda tuleb kindlasti veel harjutada. Õnneks oli ka neid, kes juba oskasid ning hea meelega abistasid teisi.

 ÜHISPILT. Väike mälestus, olime just enda nukud valmis saanud.

 JÕULUENNUSTUS. Uudistasime ka, mida tulevik toob, selleks valis iga õpilane ühe pildi. Alguses pakkusime ise, mida see pilt võiks tähendada, hiljem moodustus meie nimedest ja piltidest ühine jutt, kust tuli ka välja, mida saadud pilt sinu tuleviku kohta ütleb.

UUDISTA, MIS PILDI KEEGI SAI JA MIDA SEE TEGELIKULT TÄHENDAS?

Karin (kroon): läheb peagi armsa sugulase pulmapeole.

Kreta (koer): lubas Kariniga kaasa minna, sealt võib leida endale toreda uue sõbra.

Triinu, Andreas ja Uku (kala): neil pole vaja peole sõpru otsima minna, sest nende sõprade arv suureneb ka niisama.

Franklin (king): läheb Eestimaa ringreisile.

Karolin (purjekas): tahab laevaga Rootsi sõita.

Kaarel (kohver): tunneb, et tema on Eestis ja merel juba palju käinud, läheb hoopis Itaaliasse.

õp Hegne ja Joonas (karikas): neid ootab ees mugav elu.

Jaagup (õun): võidab igasugused võistlused kohe ära.

Mirjam ja Ragnar (sigrimigri): neil on hetkel natuke segane periood.

Lisette (kirst): leiab enda jaoks uue tegevuse.

Steven (sõrmus): leiab samuti endale uue tegevuse või liitub mõne huviringiga.

Sirli (lill): teda kiidetakse järgmisel aastal palju.

Annabel (hobuseraud): ootab erakordne õnn.

Mauro-Erik, Emma Sofia (lind): neid ootab samuti ees õnn, kuid selle jaoks tuleb enne natuke ka vaeva näha.

õp. Krisitna  (õnnetina küljest pudeneb tükk): üks mure jääb elus vähemaks.

VANARAHVA ÜTLUSI. Iga õpilane võttis ühe sedeli, kuhu oli peale kirjutatud üks vanarahva ütlus. Lugesime ütlusi ja arutlesime nende üle.

 

SUSSI VISKAMINE. Hiljem viskas igaüks sussi, kui jalanõu nina jäi ukse poole, siis on oodata suuri muutusi elus (reis, töökoha vahetus jne), kui aga sinu enda poole, siis jääb kõik samaks ning kui on kahe vahel, siis sa pole veel ära otsustanud, kuidas edasi liigud.

 

 JÕULUSÖÖMING.

PÄKAPIKUMÜTSI NÄDAL. Kellel on kodus päkapikumüts, siis järgmisel nädalal võib selle julgelt kooli kaasa võtta, et koos kooli jõulumeeleolu tekitada.

BEEBIPILDID. Sellel nädalal lugesime eesti keele tunnis lugemispala, mis rääkis muutustest perekonnas, üheks selliseks on uue pereliikme sünd. Selle teemaga seoses palusin lastel võimaluse korral kaasa võtta beebipilt endast. Eesti keele tunni alguses uudistasidki lapsed pilte ning proovisid ära arvata, kes missugune väiksena välja nägi. Väga põnev oli, mõned tundsime kohe ära, kuid mõnda ei tundnudki.

Kes on kes?

VIKERKAAR JA VIHMAVARJUD. Kunsti- ja tööõpetuse tundides tegime vikerkaaretööd. Õppisime, missugused värvid on põhivärvid ja kuidas neid segades saab teisi värvitoone. Kui vikerkaared olid valmis, siis tegime rebimistehnikas maapinna ja taeva. Muffinivormidega tegime vihmavarjud. Sellised tööd nõuavad aega ja kannatust, lapsed olid tublid.

Meie värvikirevad tööd.

JÕULUKAARDID. Esmaspäeval tegime lastega jõulukaarte. Pooled kaardid saadame valda ja  ülejäänud lähevad Erasmus + koostööpartner riikidele.

NÄDALA TAGASISIDE. Reedeses klassijuhatajatunnis jagasin õpilastele tagasisideküsimustikud, kus nad värvisid ära naerunäo, kui see oskus on neil omandatud ning natuke kurvema näo, kui seda tuleb veel harjutada. Mul on väga hea meel, et lapsed olid ausad ja oskavad end hästi hinnata.

TAGASISIDE LASTELT. Palusin lastel välja tuua ühe asja, mis on neil väga hästi ja ühe, mida tuleb veel harjutada. Siin on tulemused:

• Lisette: teen tunnis tööd kaasa, pean harjutama peastarvutamist.
• Sirli: asjade korrashoid on naerunägu ja peastarvutamist pean veel natuke harjutama.
• Mirjam: naerunägu on see, et tunnis tõstan kätt, pean veel harjutama lugemisel komadest ja punktidest kinnipidamist.
• Emma Sofia- naerunägu on mul peastarvutamine, aga ma ei ole kindel, kas mul on alati sõbralik käitumine. Kreta täiendab:"Minu meelest on sul küll."
• Kreta- mina panin sõbralik käitumine hea ja peaksin harjutama veel lugemist.
• Mauro Erik-  kodutööde tegemine on  hästi ja pean veel õppima lugema.
• Uku Pärt- kõige parem on peastarvutamine ja lugemine, halb asi on asjade korrashoid.
• Ragnar- mul on peastarvutamine väga hea aga peaksin jälgima, et mu asjad on korras.
• Triinu- ma peaksin natuke harjutama tunnis töö kaasa tegemist ja päeviku täitmine läheb hästi.
• Steven- ma panin naerunäo käe tõstmisele, aga asjade korrashoidu pean veel harjutama.
• Marten- mul on lugemine naerunägu, aga kodutööde tegemine on kurb nägu.
• Karolin- ma panin rõõmsa näo tunnitöö kaasategemisele ja pean veel harjutama lugemist.
• Joonas Tristen- teen tunnis tööd kaasa, pean harjutama peastarvutamist.