MAA. Loodusõpetuse tundides õpime enda planeeti paremini tundma: mandrid, ookeanid, maailmajaod jne. Antud teema on lastele huvitav ning tekitab palju küsimusi.
VIDEO. KiVa tund ja tunnete alias. Klassil tuli ära arvata, missuguseid tundeid kirjeldatakse. Kõik võisid sõnu pakkuda kohapealt.
VÄITLUS. Ühes eesti keele tunnis õppisime vajalikku oskust: enda arvamuse avaldamist. Üheks osaks oli väitlus teemal "Kumb on parem sõiduvahend, kas jalgratas või auto. Ettevalmistusaja jooksul tuli nii poistel kui ka tüdrukutel leida enda väite tõestuseks võimalikult palju põhjendusi. Siis valisid nii tüdrukud kui ka poisid välja kaks õpilast, kes asusid oma seisukohta kaitsma.
VÕÕRSÕNAD. Enne kontrolltöö kirjutamist kordasime üle võõrsõnad. Võõrsõnu illustreerivad pildid olid kinnitatud klassiruumi seintele. Üks pinginaaber oli kontrollija ja teine õppija rollis. Kontrollija juhatas enda pinginaabri ühe pildi juurde, õppija kirjutas pildil nähtud võõrsõna paberile, mille õigekirja kontrollis teine pinginaaber üle. Mõna aja pärast toimus vahetus.
VIDEO: võõrsõnade õppimine.
VIDEO: õpime lühendite õigekirja.
KATSE: VEE SOOLSUSE MÄÄRAMINE. Lastele väga meeldib teha praktilist tööd. Reedel võrdlesime omavahel erineva soolsusega veekogude vett. Esiteks lahustasime 1 l vees vastavad kogused soola. Näiteks maailmamere soolsus on 1 l kohta 35 g soola, aga Surnumere soolsus 340 g/1 liitri vee kohta. Õpilased proovisid kõrrega igast anumast vett ning valisid välja enim ja vähim meeldinud vee. Üheskoos vaatasime ka üle, kus need veekogud asuvad.
VÄRVIKIREVAD PUUD. Mul on hea meel, et lapsed värvivad väga põhjalikult. Mõned näited kaunitest töödest.
GUAŠŠMAALITEHNIKAD: kasutame põhivärve: punane, kollane, sinine.
1)vasakpoolne: igale toonile on lisatud valget
2)keskmine: värve segades arvestame, et igale toonile tuleb sisse segada kollast
3) igale toonile lisame sekka natuke musta
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar