OMALOOMING. Läheneva emakeelepäeva raames tuli lastel ise kirjutada luuletus, mille üks õpilane ka etluskonkursil esitab. Esmaspäeval tegime esmase katsetuse luuletajatena. Esimeses tunnis kirjutasime üheskoos luuletuse "Kevade" kohta, et saada aimu, kuidas luuletust kirjutada ja vormistada. Teises tunnis alustasime aga juba ise luuletuse kirjutamist. Esmalt kogusime sõnavara, selleks olin klassi seintele kinnitanud Eesti teemalised pildid. Lapsed võtsid paaridesse ning kirjutasid piltide põhjal sobivaid riimsõnu. Hiljem vaatasime kogunenud riimsõnad üle ja igaüks hakkas ise luuletust kirjutama.

See oli meie esimene üritus luuletust kirjutada. Ma näen, et seda tuleb veel harjutada, sest luule lugemine, mõistmine ja kirjutamine on veel natuke raske lastele. Sellegipoolest oli luuletusi, mis tulid väga vahvad ja toredad.

 

KIITUS! Seekord oli klassi parim luuletus Sirlil, kes ka enda luuletuse 4. märtsil algklassidele esitab. VÄGA TUBLI TÖÖ, SIRLI!

 

KORRUTAMINE JA JAGAMINE. Nüüd oleme juba mõnda aega tegelenud matemaatika tundides korrutamise ja jagamise õppimisega. Õppimisele läheneme nii mänguliselt kui ka teeme erinevaid peastarvutamistöid. Piltidel on näha, kuidas lapsed mängivad "KABOOMI!", mis on korrutamis- ja jagamismäng. Lapsed on rühmades, rühmadel on väike jogurtitops, kus sees on puust pulgad. Pulkadel on kirjas tehted, õpilased võtavad tehteid kordamööda. Kui õpilane vastab õigesti, siis saab tehte endale, kui valesti siis paneb tehte tagasi. Mängu teeb huvitavaks see, et osade pulkade peal on sõna "Kaboom", kes selle saab, siis peab kõik enda kogutud pulgad topsi sisse tagasi panema. Mõnel lapsel oli rohkem õnne, teisel vähem. Mäng oli huvitav ja tekitas palju elevust!

HARJUTADA-HARJUTADA-HARJUTADA. Korrutamise ja jagamise treenimine on oluline.  Tähtis on, et õpilasel oleks korrutustabel peas. Palun harjutage seda ka kodus.

PÕIMITUD LINNUD. Koguni kolmes kunsti- ja tööõpetuse tunnis tegelesime põimitud lindudega. Esiteks tegime guaššidega taustad, siis põimisime lindude kõhuosa ja tegime lindudele kehad. Põimimine nõuab kannatust ja püsivust. Tööd tulid huvitavad ja lõbusad. Linnukesed kaunistavad meie klassi tagaseina ning kutsuvad ligi kevadet.

VABALUGEMISE VIDEOD.

Karolini video: Olid tubli, rääkisid peast ja sul oli raamatu sisu ilusti meeles.

 

Annabel: Sinu juttu oli hea kuulata. Olid kirjutanud seotud jutu ja oli näha, et olid esitamist harjutanud. Hoidsid kaameraga pidevalt kontakti ja oli näha, et sul oli kirja pandu juba pähe jäänud.

Joonas Tristen: Tubli, olid kõikidele töölehel olevatele küsimustele leidnud vastused, rääkisid soravalt ja selge hääletooniga. 

 

Mauro Erik: Olid rahulik ja julge. Sinu raamatukokkuvõte oli tehtud põhjalikult.

 

Jaagup: Rääkisid peast ja sul oli raamatu sisu kenasti meeles. Jutustasid sujuvalt ja rahulikult.

 

Marten: Olid eelnevalt kirjutanud valmis ilusa raamatukokkuvõtte. Esitamisel oli sul meeles, et vahepeal jälgid ka kaamerat.

Andreas: Jutt oli seotud. Lausete lõpus vaatasid kaamerasse ja proovisid lugeda ka peast. Tubli, et lausete lõpus, punktide juures tegid sisse pause.

Ragnar: Rääkisid soravalt ja selge häälega, olid ette valmistanud hea esitluse. Tõid välja, millest raamat räägib ning kuidas teos lõpeb.

Mirjam: Olid väga püüdlik, rääkisid rahulikus kõnetempos ja selge hääletooniga. Raamatu kokkuvõte oli väga hästi koostatud! Lõpus avaldasid ka enda arvamuse raamatust.

Kaarel: Oled hea lugeja ja sul on hea mälu. Tõid välja mitmeid põnevaid seiku raamatust.

 

Triinu: Kehakeel oli julge, seisid rahulikult, ei kiikunud ega näidanud kehakeeles ebakindlust välja. Lugesid rahulikult ja püüdlikult. Tubli, et hoidsid ka kaameraga kontakti: tõstsid tihti enda pilku.

 

EESTI VABARIIK 98. Teisipäeval toimus koolis pidulik Eesti Vabariigi aastapäeva aktus. Meie klass oli piduriietes. Selle tähtsa ürituse puhul, tegime viimase tunni natuke teistsuguse: sõime küpsist, jõime limonaadi, lahendasime matetalgusid ja vaatasime filmi.

Viksid ja viisakad.

Lõbusad ja naljakad.

MEIE EESTI. Teisipäeval palusin lastel mõelda järgnevatele küsimustele: Miks on hea Eestis elada? Mis võiks olla meie riigis paremini või teisiti? Lastel oli palju mõnusaid ja lapsemeelseid mõtteid: 

• Annabel- Siin on Tivoli tuur.

• Sirli- Ilus riik.

• Marten- Siin on mänguasjad odavamad.

• Karolin- Mina arvan, et Eestil ei ole viga, sest siin ei ole palju sõdu.
•  
• Triinu: Siin on palju ilusaid maju ja spa-sid.

• Karin- Meie riik on vaba.

• Kaarel- Siin on kõik normaalne ja hea, siin on tehnika üritusi natuke vähe.

• Jaagup- Ma tahaksin, et siin oleksid mäed.

• Franklin- Ma sooviksin, et Eestis oleks rohkem tarku inimesi, et ei kiusaks.

• Kreta- Mina arvan, et kõik on korras

• Andreas- Mulle meeldib praegune elu.

• Steven-  Mul on hea meel, et telefonid on pandud poodi müüki.

• Joonas Tristen- Mina arvan, et kõik toredad.